Hüvasti 2018 ja ohho milline 2019

Jälle on möödas mõned kuud, kus ma ei ole mitte midagi enda blogisse kirjutanud. Sõna “jälle” viitab pidevale laiskusele, aga ma tegelikult ei ole laisk. Eitamine muidugi mind paremasse pilti praegu ei paiguta. Et siis, mis blogija ma olen, kes kirjutab vaid korra mõne kuu jooksul? Mis blogija ma olen, kui mul on kirjutamisest kuude pikkune paus? Teadvustan endale, et ma ei olegi blogija, vaid blogi-filosofeerija, kellel on aeg-ajalt midagi jagada.

Ennast tuleb osata kuulata ja tundma õppida, siis on elus lihtsam hakkama. Enda tundma õppimine eeldab aga oskust ennast kõrvalt näha ja veidi intensiivsemalt analüüsida. Vahete vahel päris raske ülesanne. Kusjuures mõlema puhul, nii enda kõrvalt nägemise kui ka intensiivse analüüsi. Niisiis, aasta 2018 on tegelikult varsti kuu aega juba selja taga ja kuigi ma enda podcastist Ausad Mehed koos kaashääle Martin Pukspuuga sellest ka eraldi saate tegin, soovin ma siiski korraks ka enda blogiga sellel teemal peatuda.

Nagu ikka, uusi tähelepanekuid ja mõistmisi tekib aja jooksul alati, nii on ka minul praegu. Oleksin ma selle blogi kirjutanud 2019 aasta alguses, poleks ma osanud anda soovitust, milleni ma kohe jõuan. Soovitust, mida me  kõik teame, kuid mingil põhjusel alati ei rakenda. Ole mureta, ka mina ei rakendanud seda aastaid, tänaseks olen selle enda „edukuse“ arsenali jälle tagasi lisanud.

Aasta 2018 oli hea aasta. Ma ütleksin isegi, et see oli tegelikult väga hea aasta. Ja mis mulle eriti rõõmu pakub, on see, kui näen, et ka teistel oli see hea ja edukas aasta. Täna, varahommikul sattusin vestlema messengeri teel Merilin Taimre ehk Palja Porgandiga. Pärast põgusat üle klaviatuuri klõbisenud lausete vahetust, süvenesin hetkeks tema Facebooki profiilile ja avastasin samuti nimekirja, mille ta oli koostanud enda eelmise ehk 2018 aasta saavutuste põhjal.

PS!#1 - Aitäh Merilin Taimre, tänu sinule väike motivatsiooni ja inspiratsioonisüst meie tänasest telefonikõnest minuni siiski jõudis. Sellepärast ma koheselt selle ~1000-sõnalise blogi endast välja tulistasin, sest tunnen, et olen taas (loodetavasti mitte 1-2 päevaks) sisemist väge täis!

Rääkides aga aasta eesmärkide üles loetlemisest, siis tegin täpselt seda sama aasta 2019 jaanuari alguses. Loetlesin endale üles ja panin kirja kõik väiksemad ja suuremad saavutused, mida 2018 aasta mulle isiklikult võimaldas. Tulemused nagu ka eelneva aasta 2017 puhul, olid üllatavalt positiivsed. Meie probleem inimestena on see, et me ei tunnusta, ega väärtusta ennast piisavalt. Pigem oleme harjunud olema iseendast tagasihoidlikul arvamusel ning leidma põhjuseid, miks endaga mitte rahul olla. Lollus!

Enda kiitmine ja tunnustamine ei tähenda EGO toitmist, vaid näitab sinu oskust ja võimet ennast analüüsida. 2017 aasta detsembris, Edela-Hispaania osas, Tarifa nimelise väikese linna lähedal olevas rannas, võtsin vastu otsuse teha 2018 aastast enda parim aasta siiani. Ma ei eksinud, siin on nimekiri sellest, mida mulle 2018 aasta tõi ja mille üle ma tegelikult ka uhke olen:

Nimekiri 2018 aasta väikestest ja suurematest võitudest:

  1. Käisin elukaaslasega Lõuna-Euroopat avastamas, elades 3 kuud autos

  2. Sain enda uue palgatöö täiesti uues valdkonnas – sotsiaalmeediaturundaja

  3. Asutasin oma ettevõtte

  4. Kasvatasin endale patsi ehk man bun

  5. Alustasin investeerimisega, et enda tulevikku kindlustada

  6. Hakkasin korralikult 4x nädalas trenni tegema ja saavutasin esialgse eesmärgi 70kg

  7. Lugesin läbi 16 raamatut

  8. Läbisin Udemy Adobe Premiere videomontaaži koolituse

  9. Osalesin nullist.ee sotsiaalmeedia koolitusel

  10. Leidsin endale esimesed kliendid

  11. Andsin intervjuu Vegan Ajakirjale

  12. Alustasin podcasti ja liikumisega Ausad Mehed

  13. Alustasin koostööd rahvusvahelise ettevõtte Vegan Nationiga, olles nende brändisaadik

  14. Astusin viimaks autokooli e-õppesse

  15. Sain isaks

  16. Korraldasin eduka raamatumüügi jõulukampaania

  17. Kolisin maale elama

  18. Eksperimenteerisin sotsiaalmeedia vaba eluga

  19. Ostsin endale „närvide rahustamiseks ja meelelahutuse otstarbel“ Playstation 4

Mis nüüd aga edasi? Kuna aasta 2018 oli väga hea, siis olen endale taaskord suure suuga lubanud, et aasta 2019 on väga väga hea. Aga kas ta ka on?

Ütleme niimoodi, et olles praegu ajajärguga jõudnud jaanuari kuu lõppu, hakkab vaikselt minu isikliku unistuste, eesmärkide ja saavutuste siht selgemaks kujunema. Teatud projektide, nagu enda uue raamatu kirjutamise osas on veel pisut udu ja hägusust, kuid see on vaid ajutine. See udu on sisuliselt olematu, võrreldes sellega, mis kattis raamatu kirjutamist 2018 aasta keskpaigas, kus ma ei kirjutanud pool aastat mitte ühtegi sõna.

Mis see point on? Point on lihtne, terve jaanuari kuu võitlesin iseendaga, sest ma ei suutnud mitte kuidagi uut aastat alustada selliselt, et oleksin rahul iseenda olemuse, saavutuste, valitud tempo ja tulemustega. Mul oli visioon, aga ma teatud põhjustel ei täitnud neid lahtreid enda „elu töövihikus“ päris nii edukalt, kui soovinud olin. Hea uudis on see, et probleem on tänaseks lahenenud

Ma ostsin endale taaskord, üle mitme aasta ühe ilusa kollae kalendermärkmikku. Jummel, kuidas ma nii loll olin, teades, milline monk, reformaator, kohtunik, idealist, perfektsionist, enesekriitiline, kannatamatu, sallimatu, moralist ja ülivõimas ma olen, et ma ei suutnud märkmiku ostmisele varem mitte kuidagi mõelda?

No näed, nii on lihtsalt vahel elus. Me vajame „kannatusi“ ja kannatlikkust, et mõista, kuidas ja millega enda kibedat olukorda lahendada. Nüüd, kus on olemas märkmik, tunnen, et elu hakkab vaikselt võtma seda kuju, mida ma salamisi terve jaanuari kuu õhku voolida olen üritanud.

Miks on märkmik hea? Sellepärast, et enam ei maali ma pintsliga õhus, vaid elukanvasele. Meil avaneb parem ülevaade oma igapäevastest tegemistest. Meile hakkab välja joonistuma nädala, kuu ja aasta plaan. Kusjuures, aasta plaan ei pea täituma nii nagu aasta alguses planeeritud, muutused maailmaildis ja perspektiivis on täiesti okei nähtus. Tänu märkmikule õpime oma aega paremini planeerima ja ka austama ning ennast erinevate tegemiste vahel edukamalt ja efektiivsemalt jaotama.

Aga kalendermärkmiku olulisusest räägime juba detailsemalt eesolevas Ausad Mehed podcastis, seega hoia end kursis!

PS!#2 – Elus tuleb olla avatud uutele võimalustele, elus tuleb osata öelda vastavalt olukorrale „jah“ või „ei“ ning tuleb lõpetada teiste inimeste hukkamõist, eelarvamuslikud oletused ja ka ootused teistele ning iseendale. Naudi elu, tegutse ning nagu ütleb minu mentor, „Pane täiega!“.

Chris KalaComment