KUIDAS KIRJUTADA RAAMATUT - 6 SAMMU RAAMATU KIRJUTAMISEKS

Ma ei pea ennast kirjanikuks, kelle nõuanded oleksid parimad. Ma ei ole kirjutama õppinud koolis ja mul ei ole olnud ka mentorit nagu paljudel teistel kirjanikel. Pean tunnistama, et loen tegelikult üsna vähe teiste kirjanike ilukirjanduslikke teoseid. Olen keskendunud rohkem enda vaimsema ja materjalistlikuma poole arendamisele. Olen inimesena seda meelt, et usaldan pigem enda sisetunnet, kui väljas poolt ennast tulevaid allikaid. Kui tegemist on isikliku kirega, siis tulevad ka mõtted, kogemused ja õpetused, mis teevad meist selle, kelleks me saada tahame.

Olen endale lubanud hoida seda blogi aktiivsena ning kuna olen jõudnud uue aasta alguses enda jaoks täiesti uutmoodi etappi, siis olen ühtlasi otsustanud jagada enda mõtteid kirjutamise teemal. Küsimus, ”Kuidas alustada raamatu kirjutamisega?” on keerulise vastusega. Me oleme kõik eraldi indiviidid ning igaüks meist teeb asju omamoodi. Olen siiani kirjutanud kaks raamatut, millest mõlemad on üsnapea saadaval ka üle Eesti suuremates raamatupoodides. Minu suurimaks plussiks ja eeliseks on olnud võimalus kirjutada iseenda minevikus tehtud valikutest ja sealt saadud kogemustest, mis on teinud kirjutamise oluliselt lihtsamaks. Esimese raamatu puhul oli see veidi lapsikum ning rohkem emotsionaalsem, teise raamatu puhul oli see aga Austraalia reisikogemuse jäädvustamine koos kerge filosofeeriva vaatega elule ja sellele, kes me tegelikult oleme.

Tänaseks päevaks olen jõudnud etappi, kus alustan uue raamatuga, mida soovin kategoriseerida fantaasia/ulme, armastuse romaani ridadesse. See on minu jaoks midagi täiesti uut. Esmamõtted on segased ning esile on kerkinud juba korduv hirm ning kahtlus, kas ma üldse saan sellise asjaga hakkama. Õnneks olen ma piisavalt motiveeritud ja inspireeritud inimene ning elan teadmisega, et varem või hiljem saadab meid edu, kui panustada enda aega ja energiat mingisse konkreetsesse tegevusse. Järjepidevus ja kannatlikkus viivad tippu.

Seoses sellega, olen vaikselt hakanud siiski uurima, kuidas valmib hea romaan ning mis teeb heast raamatust hea raamatu. Nõuandeid on erinevad, sest iga inimene on teistest natukene erinev ning soovib midagi muud, kuid samas säilivad kirjutamiskunsti juures teatud alustalad, millele saab toetuda.

Selle blogiga üritan alustada erinevatest blogipostitustest koosnevat järjejuttu sellest, kuidas siis ikkagi kirjutada head raamatut ning mis peamine, kuidas kirjutamisega peale hakata?

Kõige tähtsam ja olulisem võti kirjutamisega alustamise juures on leida hea idee, millest sa kirjutada tahad ja mille vastu tunned tugevat tõmmet ning kirge.

Mis on see, mis sind huvitab? Raamatu ideest saab ”mulda istutav” seeme sinu uue teose jaoks. Sellest seemnest kasvab välja mustand, millest kasvab välja käsikiri. Käsikirjast saab teos ja teosest saab trükitav raamat, millest viimaks hea müügioskuse ja turunduse koostööl saab bestseller. Selle vajamineva idee leidmine võib mõne jaoks olla keeruline. Kõige lihtsam selleks on teha erinevaid asju ja lasta oma mõttel lennata ning hõljuda just seal, kus ta parasjagu saab. Oluline on olla avatud ning mitte hoida klammerdunult kinni kindlasti kinnisideest, mille oled endale pähe istutanud.

Sündinud idee võib olla ükskõik, mis kujul. Olgu selleks kas mõni peategelane, olustik, teatud situatsioon või dialoog - pole vahet. Pole oluline, kui toores on algne idee. Iga uus idee võib viia hämmastava raamatuni.

Tee enda idee kohta põhjalik uurimustöö.

Võta enda idee ning uuri selle kohta nii palju kui võimalik. Loe vastavaid raamatuid, vaata sarnase sisuga filme, suhtle inimestega, kes võivad olla nendes valdkondades teadlikumad kui sina ja nii edasi. Neid kõiki erinevaid võimalusi tehes, võid saada juurde ideid, kuidas raamatut parandada.

Arenda oma ideed.

Loo arendmamine on üks olulisemaid osasid raamatu juures, sest see peab olema piisavalt põnev haaramaks tegelasi ennast, kui ka tulevasi lugejaid. Tee enda idee või lugu keerulisemaks, lisades ja järgnedes selle kasvava loo samme. Mõtle, mida võib üks või teine situatsioon endaga kaasa tuua. Mida keerulisem ja mitmekesisem on raamatu sisu või algne idee, seda lihtsam on sellega mängida ja sellest lõpuks väärt teos luua.

Arvesta enda tulevase lugejaskonnaga.

Enda ideed arendades tuleb mõelda ka tulevasele lugejaskonnale. Kellele me seda kirjutame? Endale? Sõpradele? Noortele? Vanuritele? Meestele? Naistele? Erinevad inimesed on huvitatud erinevatest asjadest. Sellest tuleb aru saada, vastasel juhul on raske minna raamatu sisuga edasi. Üks võimalik viis on proovida luua ”fake” reklaam enda raamatu jaoks, mis sisaldaks raamatu kokkuvõtet, kaanefotot ja nime. Need aitavad mõelda, kuidas muuta raamatut ja selle sisu veelgi meeldivamaks ja huvitavamaks.

Kui kirjutad millestki, millega kõik inimesed ei pruugi koheselt resoneeruda, tuleb olla osav ja piisavalt leidlik, kirjeldamaks selliseid teemasid väga värvikalt ja ehtsalt. Näiteks kui kirjutame videomängudest ja sellest, mis tundeid see võib esile tuua mängurites, siis peavad sellest aru saama ka need inimesed, kes ei ole mitte kunagi ühtegi videomängu mänginud. Vastasel juhul, võib teos olla hoomamatu ning muutuda liiga limiteerituks, määrates lugejateks vaid teatud lugejaskonna inimestest.

2. Koosta oma raamatule šüžee.

Vali struktuur.

Raamatu algus etappides on oluline luua raamatule sobiv süžee. Mõistlik on jätta ka natukene mänguruumi kui kirjutamisega alustame, kuid ilma kaardita oma loo valmis kirjutamine töötab väga harva. Olen proovinud erinevaid variante, kuidas raamatut kirjutada ning kuidas uuega alustada. Pole vahet, kas olen alustanud spontaanselt, omades suuremat motiveeritust või alustanud kaardi rajamisega - varem või hiljem olen jõudnud situatsiooni, kus olen pidanud hakkama enda raamatut korrigeerima. Parim viis alustamiseks, on valida endale sobiv struktuur. Kirjutamise teooria väidab, et on olemas paar klassikalist raamistikku, millesse enamik kirjatöödest paigutuvad. Meie õnneks ei ole ükski reeglitest saja protsendilise garantii tagaja, mistõttu annab see võimaluse siiski vastavalt isiksusele, mängida erinevate struktuuridega ja neid isegi omavahel kombineerida.

Vaatluse struktuur : seda viisi seostatakse üldiselt Hollywood’i mängufilmidega, kuid seda võib väga lihtsalt kasutada ka romaanide puhul. Selle struktuuri teooria väidab, et lood arenevad hästi ja edukalt, kui neid asetada eraldi seisvatesse sektoritesse. Tuntud arv sektoreid ühe loo puhul on tavaliselt 3, kuid vahel on kasutatud ka 2 ja 4 sektorit. Klassikalises kolme vaatluselises struktuuris, esimene vaatlus tutvustab lugejatele pea -ja kõrvalosas olevaid tegelasi ning pakub tihti ka natukene taustainformatsiooni, mis aitab lugejal mõista loo sisu paremini. See esimene vaatlus katab umbes 25% kogu raamatust või loost.

Teine vaatlus liigub läbi loo ja areneb välja peamise konfliktini, tavaliselt viidates süžees kohale, kus peategelane seisab silmitsi mõne suure katsumusega. See on terve loo tähtsaim osa ja võtab tavaliselt enda alla umbes 50% raamatust.

Kolmas ja viimane vaatlus on kokkuvõtlik, kus teose või loo kangelane kohtub oma vaenlasega ja lugu ise jõuab haripunkti, millele järgneb hea või halb lõpp. Kõiki neid kolme vaatlust on võimalik veel omakorda täpselt samamoodi kolmeks eraldi seisvaks osaks lahti harutada, andes lugejatele veelgi detailse ülevaate tervest loost.

Neid viise, kuidas üles ehitada enda lugu on veel, kuid see on üks populaarsematest ja minu kogemuse põhjal paremini toimivatest.

Vali oma teosele konflikti tüüp.

Enne kirjutama hakkamist, tuleks mõelda millist tüüpi konflikti enda raamatus näha soovime. Selle teadmine aitab arendada šüžeed ja aitab ühtlasi sind sarnaste lugudeni, mis võivad olla inspiratsiooniks. Ka siinses kontekstis on palju erinevaid vorme, kuid toon siia mõned tuntumad.

- Inimene looduse vastu : selles loos on peategelane vastamisi millegagi, mis on üleloomulik. Selle versiooni näited on näiteks looduse metsikus ja ohtlikkus või teose kurikael, kelleks võib olla ka loom. Näiteks raamat ja film ”127 tundi” on kirjutatud selle versiooni põhjal.
- Inimene ebaloomuliku vastu : selles loos on peategelane vastamisi koletiste, kummituste, deemonite või mõne muu sarnase olendiga, kes ei ole pärit meie maailmast.
- Inimene inimese vastu : see on kõige tavalisem loo konflikt, kus peategelane peab vastu astuma teisele inimesele.
- Inimene ühiskonna vastu : selles loos seisab peategelane vastamisi ühiskonna reeglite ja normidega.
- Inimene iseenda vastu : siinses loos võitleb peategelane iseenda sisemiste deemonitega.

Kaalutle erinevaid teemasid.

Olgu see kavandatud või mitte aga igal lool on oma teema. See on põhjus, miks üldse teoseid kirjutatakse. Jutu, linateose või kirjutatud taga olev mõte on see, mis loeb kõige rohkem. Ürita mõelda kõikidele võimalikele teemadele ja pointidele, millest sinu raamat olla võib ning ürita anda võimalikult palju lihvi, et see ka loo käigus silma hakkaks paistma.

Planeeri oma šüžeepunkte.

Šüžeepunktid on kindlad ja olulised muutust näitavad kohad, olulised sündmused, mis muudavad peategelase käekäiku ja tegutsemisviisi. Proovida tuleks mõelda välja, mis need täpsemalt on ning paigutada need terve loo peale laiali võrdsete vahemaadega. Üks tähtsamaid šüžeepunkte on pöördepunkt, kus miski veenab peategelast minema tema eesolevale rännakule.

Visand.

Hetkest, mil sa tead kuhu sa enda looga tüürid ja tead, kuidas sinna jõuda, kirjuta või joonista välja terve visand enda loo jaoks. Sellest visandist saab sinu kaart ja see on äärmiselt oluline, et kirjutamine oleks lihtne ning sujuv terve raamatu vältel. Kirjuta välja põhilised baaselemendid iga stseeni jaoks. Mis on iga stseeni eesmärk? Mida see annab ja mida see näitab tegelastele ja lugejatele? Kus need aset leiavad ja kuidas tunnevad end tegelased ja mida nad mõelda võivad? See on parim vahend, kuidas vältida kirjanikel esinevat kirjutamiskrampi või nurka kirjutamist. Isegi, kui tegemist pole perfektsete stseenidega, oled sa suutnud välja kirjutada selle aluspõhja, millele saab alati perfektsust rajada.

3. Arenda välja enda tegelaskujud.

Pane paika kindel tegelaste arv.

Kirjutatavat raamatut planeerides, oleks mõistlik mõelda enda raamatus aset leidvatele tegelaskujudele või karakteritele. Kas sinu sooviks on luua kurb sündmustik, kasutades selleks võimalikult vähe tegelasi või soovid sa hoopis väga mitmekesist tulemust, tuues raamatusse hulgaliselt erinevaid tegelasi? See on oluline punkt, sest sa pead lisaks tegelastele endale, suutma nad panna ka omavahel toimima, et tegelastel endal ja ka sisul oleks olemas teatud tasakaal.

Kui mina tavaliselt alustan raamatu kirjutamist, olgu selleks välja mõeldud story või siis midagi enda elust enesest, üritan ma alati esmalt mõelda peategelastele. Peategelane on minu jaoks see elav element, mis paneb lugejaid tundma, nägema, kuulma seda, mida tunneb peategelane. Minu jaoks on oluline luua keegi selline, kes suudaks tekitada emotsionaalseid reageeringuid lugejates - see on kirjutamise põhiliseks eesmärgiks, tekitada inimestes võimalikult palju emotsionaalsust.

Tasakaalusta enda tegelaskujud.

Mitte ükski tegelane pole kõige oskaja ning mitte keegi pole ”jumal”, kes suudaks ja saaks hakkama kõigega, mis jutustavas loos aset leida võib. Andes tegelaskujule reaalseid igapäeva elule sarnaseid takistusi ja katsumusi ning ebaõnnestumisi, on lugeja võimeline ära tundma ennast nendes samades tegelaskujudes. Meeles tuleb pidada, et lugejatel (ehk teil endal) on probleemid ja vead isikuomadustes, nii on ka teie tegelaskujudel.

Tegelaskujude vead ja puudused, annavad võimaluse sinule kui kirjanikule vaba ruumi arendamaks nende samade tegelaskujude elusid ja iseloome terve kirjutatava raamatu vältel. See on miski, mis teeb raamatu väga heaks - tegelaskuju võitlemine iseendaga ja raskuste ületamine, mis muudab nad raamatu lõpuks iseenda paremaks versiooniks. See on ühtlasi see, mida lugejad lugeda soovivad. Selline eneseületuslik teekond annab lugejatele inspiratsiooni saamaks üle ka nende enda eludes olevatest raskustest.

Õpi oma tegelaskujusid tundma.

Selleks ajaks kui sul on tegelaskujud viidud tasakaalu, on aeg neid ka tundma õppida. Mõelda tuleks sellele, kuidas nad võivad reageerida erinevates situatsioonides (isegi siis kui need situatsioonid ei leia aset kirjtatavas raamatus). Mõtle sellele, mida läheks vaja ja mis peaks juhtuma, et kirjeldatavad tegelased jõuaksid emotsionaalsete kriisideni. Mis on nende lootused, unistused, mis paneb neid nutma ja mis või kes on nende jaoks kõige tähtsam? Teades neid aspekte enda tegelaste kohta, aitab see sul paremini mõista, kuidas tegelased teatud situatsioonides käituda võivad. Mida rohkem sa enda tegelaste kohta tead, seda realistlikumaid tegelasi oled sa võimeline looma.

Oska hinnata enda tegelaskujusid.

Kui sa oled viimaks piisavalt kaugele jõudnud enda tegelaskujude arendamisel, võta paus ning astu samm tagasi enda loost ja püüa hinnata enda tegelaskujusid. Veendu, et sinu tegelaskujud on olulised areneva sisu jaoks. Kui nad aga ei ole, siis tasub mõelda nende sealt välja lõikamiseks, mis on kohati karm aga sellistes olukordades hädavajalik tegu. Omades liiga palju tegelasi enda jutustavas loos, eriti selliseid, kes ei suuda ennast mitte kunagi raamatu jooksul eristada ega tuvastada, võivad lugejaid ajada segadusse ning lõpuks ka kahjustada raamatut ennast.

4. Disaini enda teosele kindel maailm.

Visualiseeri enda raamatu keskkonda või maailma. Mõtle sellele, kus leiab sinu lugu aset. Mõtle, milline võiks olla selle maailma arhitektuur, kuidas linnad on jaotunud ja milline võiks olla see loomulik keskkond tegelaste ümber. Kirjuta kõik, mis pähe tuleb ühe joruna paberile või arvutis ettenähtud dokumendi faili. See annab võimaluse olla kirjeldustes järjepidev ning annab võimaluse ühtlasi olemaks detailsem, luues seeläbi rikkalikult realistlikku keskkonda.

Kaaluda tuleks ka enda kirjutatud loo puhul olemasolevat logistikat. Kui me ütleme, et näiteks meie tegelased soovivad jõuda linna, mis asub teisel pool suurt mäge, siis tuleb seda lugejatele ka tuua. Probleem seisneb selles, et teisele poole mäge jõudmine, võtab aga väga palju aega. Asjad hakkavad juhtuma tegelastega hetkest, mil nad üritavad jõuda teisele poole mäge. Ei saa kahjuks lihtsalt kirjutada, et nad ületasid mäe vaid päevaga ja midagi ei juhtunud, sest see oleks igav. Kui neil tuleks jalutada ühelt kontinendilt teisele, siis tuleb osata peategelasi panna sulanduma ka teatud fikseeritud aja raamistikuga, mis näitaks lugejatele, et tegemist oli raske katsumuse, mis võttis väga palju aega.

Kirjeldades midagi, tuleks tähelepanelikult pöörata tähelepanu ka kõikidele erinevatele aistingutele. Pead olema suuteline küündima lugeja tunnete ja haistmismeelteni. Ei tasu lihtsalt kirjutada, et tegelane sõi liha. Oluline on kirjeldada, kuidas liha hammustades veri valgus suhu ning pritsis hammaste vahelt välja huultele ja tema (mees tegelase puhul) karvasele habemes lõuale. Olge enda kirjeldustes detailsemad, sest see on huvitav ja see annab teosele värvikust. 

5. Hangi endale kirjutamiseks sobiv koht.

Vali endale kindel kirjutamise meetod.

Mõtle sellele, kuidas sa soovid raamatut kirjutada. Tänu pidevale tehnika arengule, kasvavad ka võimalused, kuidas enda raamatuid kirjutada. Selleks võib olla arvutis olev dokument, käsitsi paberile kirjutamine, helifailide salvestamine jutustamise saatel ja nii edasi.

Leida tuleks endale see kindel viis, mis sobib just sulle kõige paremini, kuid ühtlasi tuleb meeles pidada ka seda, et sinu valitud meetod võib mõjutada ka seda, kuidas raamatut hiljem avalikustada.

Leia endale kirjutamiseks sobiv koht.

Sa pead leidma endale sobiva arvestatava koha, mis lubab ja võimaldab sul töötada ilma kõrvaliste segavate faktorideta. Tuntumad kohad kirjutamiseks on näiteks raamatukogu, kodukontor või oma kodus eraldi väikeses spetsiaalses töönurgakeses.

Mõista kõiki erinevaid võimalusi, kuidas suhelda lugejatega.

Sa pead suutma leida viisi, kuidas jõuda lugejate emotsioonide ja kõikide erinevate meelteni, et nad suudaksid täielikult sinu lugu omaks võtta ja sisse elada. Ärge öelge, kuidas maitses toit, mida tegelane sõi, vaid kirjeldage detailselt, kuidas erinevad mahlad ja maisted suus segunesid ning milliseid emotsionaalseid naudinguid see pakkus.

6. Sea endale kirjutamisgraafik.

Õpi tundma enda kirjutamis harjumusi

Õpi end tundma ja püüa aru saada, kuidas sa kirjutad. Kas me kirjutame paremini teatud kella ajal või hoopis mingis kohas? Võib-olla me kirjutame paremini, kui me oleme äsja lugenud kellegi teise teost? Teades seda, kuidas me kirjutame, oleme me võimelised mõistma paremini, kuidas edasi minna ja mida vältida.

Kirjuta samal ajal

Ajaks, mil me teame, millal me soovime kirjutada, ürita endale seada kirjutamiseks kindel graafik, millest püüad ühtlasi ka kinni hoida. Sea endale paika aeg, mis on mõeldud ainult kirjutamiseks. Seda varutud aega võib kasutada kirjutamiseks või lihtsalt uue romaaniga tegelemiseks, kuid see peab olema seotud kindlasti kirjutamisega.

Püüa läbi murda ettetulevast kirjanike plokist

Vahel võib olla väga raske kirjutada, kuid peaksite alati püüdma jätaka ja proovida mitte peatuda ega probleemi eirata. Eiramine viib lõpuks lõpetamata raamatuni. Kui on raske kirjutada, tee asju, mis motiveerivad ja proovi jätkata kirjutamisega isegi siis, kui see on raske ja venib. Me võime alati naasda teatud peatükini või kohani, kui tunneme end olevat rohkem motiveerituna, kuid ärge kindlasti loobuge.