KUIDAS ENNAST AUSALT TÜKKIDEKS VÕTTA JA TAAS KOKKU PANNA?

We lose self-respect to the promises we make to ourselves that we break.
— Robin Sharma
ben-white-128608-unsplash.jpg

Kuidas ennast ausalt tükkideks võtta ja taas kokku panna on mulle hästi südamelähedane teema, sest ma olen pidanud viimase paari aasta jooksul seda korduvalt tegema. Tõele näkku vaadates ja sulle ausalt öeldes, ei ole paljude jaoks siinkohal tegemist meeldiva tegevusega. Eriti ebamugavaks võib selle harjutuse teha asjaolu, et sul tuleb selle sooritamise käigus ja tulemuste saavutamiseks endaga üdini aus olla. Sa pead olema võimeline omaks võtma enda vead ja eksimused ning olema võimeline endale ka andestama, et endaga sõbralikult edasi liikuda.

Enda tükkideks võtmine on sisuliselt üks mõnus teraapiavormis vestlus iseendaga. Üks korralik vestlus iseendaga võiks koosneda enda ausalt tükkideks võtmisest ja pärast sisemise konflikti lahendamist, enda taas kokku panemisest. Rõhutan, et sõnal ausus on siinkohal väga suur roll. Eesmärgiks on teha seda kõike jäädes seejuures iseenda vastu täiesti ausaks. See vajab meeletult palju analüüsivõimet ja oskust ennast veidi kõrvalt näha.

Olen viimastel aastatel hakanud üha rohkem praktiseerima eneseanalüüsi teostamist läbi kirjaliku praktika. See tähendab, et kui aastaid tagasi esimest korda endale päris esimese isikliku päeviku ostsin, täitsin seda enamjaolt vaid tänuavalduste ülesmärkimiseks ja tänulikkuse väljendamiseks. Täna, olen ma lisaks tänulikkuse ja unistuste nimekirjale, otsustanud langeda endaga kirjalikku diskussiooni, millest ka sina kohe osa saad.

Paljud on minult küsinud, et kuidas ma seda päevikut siis ikkagi pean? Kuidas ma neid tühje ridu päevikus täidan? Mida ma sinna kirjutan? Kuidas ma seda teen? Kas ma kirjutan pikalt või lühidalt jne.

Arvan, et ei ole olemas üht konkreetset ja kõigi jaoks toimivat vastust. Täpselt nii nagu ei ole võimalik sajale erinevale inimesele dikteerida, kuidas peab elama. Päeviku kirjutamine on minu jaoks niivõrd loominguline protsess, et ma ei sooviks ealeski sellest mõnda ebameeldivat tegevust enda jaoks teha. Päeviku kirjutamine on aidanud minul korduvalt enda sisemisi konflikte lahendada ja usun, et see aitab ka sinul, kui sa sellele tõeliselt võimaluse annad.

Üks selle aasta kõige värskemaid ja ilmselt ka meeldejäävamaid hetki, kus ma olin sunnitud ennast ausalt tükkideks võtma ja taas kokku panema, leidis aset aprilli kuu keskel. Ehk tegelikult vaid paar nädalat tagasi. See oli 16. aprill, kui sattusin vaatama Youtube-st saate Impact Theory järjekordset osa. See saade ise on üks nendest kahest saatest, podcastist, mida väga tihti ka ise jälgin. Olen sellest saatest ja seal üles astunud külalistelt saanud väga palju uusi mõtteid, ning nii juhtus ka sellel korral. Sellel konkreetsel korral oli minu suurimaks üllatuseks ja ühtlasi ka rõõmuks, saatesse kutsutud minu suurim ja lemmikuim online-mentor Robin Sharma.

first-img.png

Robin Sharma on mees, kes on tavaliselt hõivatud ülemaailmsete koolituste läbiviimiste ja uute raamatute kirjutamistega, mistõttu igasugune avalik esinemine ei ole tema puhul tavapärane. Tal ilmus paar kuud tagasi uus raamat “The 5AM Club”, mida saad soetada raamatu nimele klikates. Tellisin selle raamatu endale juba eelmise aasta lõpus jõulukingituseks. Nüüd, kus on uus raamat on väljas, tundub, et Robin on otsustanud teatud välismaistes podcastides üles astuda. Kutsusin teda ka enda Ausad Mehed podcasti, aga kahjuks ei ole tal selleks novembris Eestit külastades, piisavalt vaba aega.

Selles konkreetses intervjuus ütles Robin midagi, mis mind nagu välk selgest taevast latakaga pähe tabas. “We lose self-respect to the promises we make to ourselves that we break.”, ütles ta, mis süütas minu peas lambipirni põlema.

Usun, et sa oled ka vähemasti mõnel korral oma elus kogenud neid väikeseid “valgustumise” hetki, kus tunned, et oled justkui sekundi-murdosaga 10 aastat targem? Tunne, et oled äsja lahendanud mingisuguse meeletult keerulise matemaatilise valemi enda sisemaailmas? Heureka, hõiskaksid mõned põrunud professorid, kui sellist sensatsiooni kogeksid. Mina seekord ei karjatanud, kuid minus vallandus tungiv soov päevikusse üks järjekordne sissekanne teha.

Päevik on alati, mille poole ma erinevate väiksemate ja suuremate tähelepanekute korral pöördun. See on hea viis informatsiooni jäädvustamiseks ja enda kirjapandut pärast uuesti lugedes, on võimalik jõuda veelgi parematele järeldustele.

Olen otsustanud jagada sinuga äärmiselt ausat ja väga isiklikku kirjutist otse enda päevikuridade vahelt. Kopeerin siia enda 17. aprillil tehtud sissekande otse päevikukaante vahelt. Ma teen seda sellepärast, et sa saaksid näha seda, kuidas näiteks mina enda päevikut pean. Ma tean, et paljud ei ole kirjutamisega väga sina-peal. Üldiselt välditakse käsitsi kirjutamist, sest nutitelefonid on palju mugavamad ja mõnusamad ning kiiremad vahendid, kuhu enda mõtteid jäädvustada. Aga mitte mina! Ma olen selles osas vanakoolimees, armastan füüsilist päevikut ja pastapliiatsit, millega enda mõtteid kirja panna. Vahel istun tunde päeviku taga kirjutades, kuid need veedetud tunnid toovad mulle alati soovitud tulemuse.

SISSEKANNE MINU ISIKLIKUST PÄEVIKUST!

17.04.2019 - jõudis vist midagi kohale!
Täna hommikul avastasin Tom Bilyeu poolt veetud Impact Theory saate uue osa, mille külaliseks oli minu lemmik, Robin Sharma ise.

Viimasel ajal on mingisugune meeletu võitlus iseendaga ja kohati on tunne, et ma ei oska enam elada, ega endaga normaalselt toime tulla. Tundub, et ma olen nii katki, et ma ei tea enam, kust ja kuidas oma olukorra parendamisega peale hakata. Kohati tundub, et mul on korraga liiga palju asju käsil. Samal ajal on laiskusest üles kerkinud ja välja kasvanud enneolematu ja täiesti uutmoodi enesevihkamine. Ma päriselt ei vihka ennast. Ma olen viimasel ajal pehmelt öeldes hästi enesekriitiline enda vastu olnud.

Robin Sharma ütles midagi, mis pani minus täna selle sisemise lambipirni põlema. Ta ütles: "We lose self-respect from the promises we make to ourselves that we break."

Ehk ma mõistan nüüdseks, et ma ei austa ennast praeguses eluetapis piisavalt. Ja põhjus seisnebki selles, et ma olen viimastel kuudel võtnud ette korraga liiga palju, liiga raskeid asju. Ja kindlasti ka asju, mis mind tegelikult absoluutselt ei huvita.

Nagu ka Getter ütles: "Kui keegi teine räägiks või käituks meiega nii nagu me iseendaga halbadel ja rasketel hetkedel räägime ning käitume, siis me ei tahaks ka mitte üht sekundit sellise inimesega koos ühes ruumis veeta:". Ometi, me iseendal laseme endaga niimoodi rääkida ja ka käituda. Sellele väitele annab tõendust asjaolu, et kui ma sellisel viisil teistega räägiksin ja käituksin, siis ma ju ilmselgelt ei hindaks, ega ka austaks seda konkreetset inimest. Järelikult, omades sarnaseid sisemisi dialooge iseendaga, on see näide ja ka tõestus sellest, et ma ei hinda, ega austa iseennast - rääkimata mingisugusest enesearmastamisest.

Arvasin pikalt, et probleem on enesearmastuse puudulikkuses. Aga ma eksisin, vähemasti nii mulle tundub. Loomulikult on ka enesearmastuse puudulikkus siinkohal tähtis faktor, aga suurem probleem tugineb üldse teisel asjal.

Mida see tähendab? See tähendab seda, et minu probleem ei ole praegu enesearmastuse otseses puudumises, vaid probleem on iseenda mitte usaldamises ja seetõttu ka iseenda mitte austamises. Ma mõistan tänu sellele ühele Robin Sharma mõttele, et ma olen iseennast viimastel kuudel nii palju korduvalt alt vedanud, et olen selle tulemusel kaotanud usalduse iseenda vastu. Mis iganes selle probleemi tuumaks ka ei oleks - liiga palju asju, fookus valedel asjadel või hoopis midagi muud, mõistan ma täna, et olen endale liiga palju pettumust suutnud valmistada.

See tähendab seda, et mul tuleb taas enda usaldus tagasi võita. See pole lihtne, sest kui keegi on kord sinu usaldust murdnud ja kuritarvitanud, siis tihtipeale on väga raske sellele inimesele andestada ning uut võimalust anda. Hea uudis Chris on see, et tasapisi, igapäevaselt väikeseid edusamme tehes, on võimalik teise usaldus tagasi võita. Sama kehtib ka meie endi puhul. Mul tuleb lihtsalt enda usaldus tasapisi tagasi võita.

Kuidas seda teha? Esiteks, mul tuleb aktsepteerida olukorda, tunnistades endale, et olen käitunud valesti ja enda suhtes ebameeldivalt. Teiseks, tuleb endale andestada ja lõpetada enesevihkamine ning ebavajalikust pettumusest kinni hoidmine. Anda endale andeks läbi viha energia lahustumise. Kolmandaks, elada üks päev korraga ja anda endale uus võimalus taas-elada, nautida ja näidata, et ma saan iseennast täielikult usaldada ja lõpuks ka seeläbi jälle austada. Neljandaks, alustada väikestest igapäeva asjadest ja liikuda edasi tagasihoidlikult. Võtta appi endale Andy Frisella Powerlist ja David Gogginsi Accountability Mirror tööriistad ning distsiplineerida end parema ja tublima mina suunas.

Alustada vaid 1-2 asjaga Powerlistis, mis ei tähenda, et ma ülejäänud aja tühja paneksin. Eesmärgiks on end sundida ja suunata taas-olemaks usaldusväärne iseenda jaoks ning kasvatada endas järjepidevust, mis viimasel ajal kõikuma on hakanud. Nii nagu Martin trenni tegemise koha pealt ütles: "Ära tapa end trennis ära, vaid tee korralikult. Pinguta, kuid lahku tunde ja teadmisega, et ma oleksin jõudnud natukene veel.".

Sama asja tuleb mul hakata rakendama ka nüüd enda igapäeva elus. Alustada sellest ka näiteks Powerlisti puhul. Kuna väga palju on kinni meie psühholoogias, mõtteviisis ja perspektiivis, siis ma lähtun taaskord Robin Sharma informatsioonist, et uue harjumuse loomiseks ning selle omandamiseks kulub kuskil 66 päeva.

Seega, Powerlisti alustan 1-2 asjaga päevas. Keskendun ennekõike pigem lihtsatele asjadele nagu ka elukaaslane soovitas, ja hakkan jooksvalt, iga 66 päeva järel, neid ideaalse elu tööriistu ükshaaval juurde lisama. See tähendab, et ma jahin ja püüdlen igapäevaselt Powerlisti poole, milles on esialgu 1-2 asja päevas. Jooksvalt tegelen loomulikult ka teiste vajalike asjadega: trennid, perega olemine, podcasti edendamine, tööl käimine, krüptovaluutaga kauplema õppimine, autokool jne.

Point seisneb aga selles, et ma ei stressa ega vihka ennast, kui midagi muud Powerlisti välist tegemata peaks jääma. Sest asjad, mille ma Powerlisti esialgu panen, näiteks varajane äratus ja 2L vee joomine said ju tehtud ning kõik muu, millega mul selle päeva jooksul tegeleda õnnestub, on juba ju meeletu boonus! Jeesss, ma olen olnud tubli ja teinud ära kahe asja asemel 5 vms. Usun, et selline suhtumine aitab luua taas-eneseusku, rahulolu ja armastust iseenda vastu. Nagu Robin Sharma ütleb: "Slow and steady wins the race."

Usun, et see eelnev, paksus ja viltuses kirjas olev tekst, andis sulle aimu, kuidas mina endaga neid jutte maha pean. See vestlus iseendaga aitas mul luua parema ülevaate sellest, mis hetkel minu elus toimub ja miks ma end selliselt tunnen ning mis peamine, see andis mulle aimu, kuidas seda lahendada.

camila-quintero-franco-1461768-unsplash.jpg

KUIDAS ENNAST AUSALT TÜKKIDEKS VÕTTA?

Ausus on siinkohal kõige tähtsam punkt! Siin lihtsalt ei ole teist teed. Kui sind on tabanud sisemine konflikt või sinu elus on periood, kus sa ei ole iseendaga absoluutselt rahul, siis tuleb selle tundega kindlasti tegeleda. Vastasel juhul, kui sellele tähelepanu ei pööra ja sellega ei tegele, siis see sisemine konflikt, ängistus ja valu süveneb ning lõpptulemus ei pruugi olla ilus. Kui tegemist on ajutise konflikti või pahameelega, siis mõnikord võib mööduda, kuid oluline on ka siinkohal osata ennast kõrvalt jälgida ja märgata, kas neid ajutisi hetki on rohkem kui üks. Kui jah, siis siinkohal võib ikkagi olla tegemist korduva mustriga, mis vajab samuti tähelepanu. Tihtipeale sellised väikesed ja lühiajalised ebameeldivad emotsioonid, mõtted ja tunded meie endi sees, võivad tulla ka sotsiaalmeedia mõjutusel, kellegi teise arvamuse liiga tõsiselt võtmisel või mõnel teise ootamatu ja ebameeldiva sündmuse “ohvriks” langemise korral. Igaljuhul, ole valmis endaga aus olema ja enda sisekosmosele otsa vaatama.

Ausust rõhutan sellepärast, et see on see salajane koostisosa selles eneseanalüüsi retseptis. Kui suuta olla ja ka jääda iseendaga üdini ausaks, siis on palju lihtsam mõista, mis sind tegelikult hinges vaevab. Võib-olla mõtled endamisi, et kuidas ausust praktiseerida? Parim viis aususe praktiseerimiseks on igapäevaselt tegeleda iseenda tõelise mina ja olemuse kuulamise ja selle tunde põhjal käitumisega. Kui sulle ei meeldi mõnes kohas olla või käia, siis ära tee seda. Kui sulle ei meeldi inimesed, kes sind igapäevaselt ümbritsevad, siis muuda inimesi, kellega sa aega veedad. Kui keegi küsib sinu arvamust, siis ütle seda, mida mõtled ja tunned, mitte ära ürita vastuseid kohandada vastavalt situatsioonile ja seltskonnale. Katsu kuulata enda tõelist sisekosmosest tulenevat häält ja jääda iseendaks, sõltumata olukorrast või inimestest, kellega sa parasjagu koos viibid. Nagu Peep Vain rõhutab, katsu kuulata ja leida aegamisi vastus küsimusele “Mida sina tegelikult tahad?”, mis on muide järjekordne raamat, mille lugemist ma julgelt sulle soovitan!

Nüüd, kus oled valmis ennast tükkidest võtma, haara paber ja pastakas. Hea oleks, kui omaksid isiklikku päevikut, kuhu enda mõtted koondada saaksid. Võib ka olla vihik, kui päevikut ei ole. Põhjus, miks ma soovitan omada füüsilist paberkandjal olevat töövihikut seisneb selles, et täpselt nii nagu ka koolis kirjandeid kirjutades, me mõtleme paberile käsitsi kirjutades laused rohkem läbi. Enne paberile kirjutamist, me juba teame oma peas, millist lauset me moodustada soovime. See annab võimaluse peast läbi ja välja voolavat informatsiooni pisut rohkem töödelda. Arvutisse kirjutades me tihti rapsime ning selle tulemusel ei pruugi olla kirjapandud sõnum nii puhas ja siiras. Lisaks, olgem ausad, kõiksugu erinevad nutiseadmed, on võimelised iga hetk meie tähelepanu ja fookust hajutama. Olgu selleks sissetulevad kõned, sotsiaalmeedia teavitused või midagi muud. Päeviku pidamise eesmärk ei ole lihtsalt oma mõtete peast välja lahmimine, vaid suunata sind tähelepanelikult keskenduma enda sisekosmose vaatlemisele ja sisemise hääle kuulamisele. Eesmärk on tõsta eneseteadlikust ja arendada endas eneseanalüüsivõimet.

Nüüd, kus paber ja pastakas, või mõni muu meelepärane töövahend on olemas, on aeg alustada. Ütlen kohe ära, see ei saa olema väga meeldiv, eriti alguses, kuid ajapikku muutub see kergemaks täpselt nii nagu iga teine asi elus. Sa võid tunda valu, pettumust, viha, kibestumist, häbi, süütunnet, kaastunnet, rõõmu ja mida iganes veel, kõik emotsioonid on lubatud ja täiesti normaalne osa selles protsessis. Püüa mõelda ka kust võis probleem, või pahameel alguse saada ning ela see sündmus uuesti teise pilguga vaadatuna läbi. Vaatle, kuidas käitusid ja miks ning mida oleksid saanud teisiti teha.

Kirjuta paberile täpselt seda, mis pähe tuleb. Proovi enda mõtted panna niimoodi sõna-sõnalt kirja nagu sa neid iseenda peas kuuled. Sa ei pea lauseid väga korrektseks mõtlema. Tore, kui sa seda teha suudad, kuid see ei ole nii tähtis. Mida toorem seda parem ja ehedam ning siiram on jagatu. Ära kõhkle, vaid lase endast välja, justkui nagu räägiksid sõbraga. Samal ajal proovi endale esitada ka küsimusi, mis annaks võimaluse süüvida veelgi enam sinu sisemaailma ja nendesse mõttemustritesse, mida antud hetkel omad. Võta seda kui vestlust sõbraga. Kui sõbrale lugu jutustad, siis sa ei jäta ju teatud kohti vahele, vaid annad detailselt teada mida tegid, kuidas, miks, kellega ja mida mõtlesid ning tundsid teatud valikuid tehes või olukorras olles. Täpselt seda sama tee nüüd ka paberil iseendaga. Usalda ennast ja kirjuta!

KUIDAS ENNAST AUSALT TAAS KOKKU PANNA?

allef-vinicius-198759-unsplash.jpg

Kui see kogemus, läbikogetu, sündmus või haav on lahti kirjutatud täies detailsuses ja hiilguses, on aeg end kokku lappida ja eluga edasi minna. Enda taas kokku panemine on selles võrrandis tavaliselt kõige raskem osa ja seda üsna mitmel põhjusel. Esiteks, pead olema võimeline ja suuteline endaga kogu aeg täiesti ausaks jääma. Teiseks, pead olema võimeline endalt küsima küsimusi, mida sa varem võib-olla veel küsinud ei ole. Näiteks “Mida mina tegelikult soovin?” ja kui oled leidnud vastuse, siis küsi “Kas ma tegelikult ka seda soovin?”. Kolmandaks, tuleb olla valmis muutuseid sisse viima ja nende nimel igapäevaselt ka vaeva nägema.

Näiteks mina teadsin, et soovin olla aktiivsem, järjepidevam ja kohusetundlikum nende asjade osas, mille olin endale sihiks võtnud. Mõistsin, et liiga palju asju korraga ei olegi võimalik kohe ette võtta, sest ma ei ole enam ammu juba harjunud päeva jooksul kümmet erinevat asja ära tegema. Mul on tihtipeale isegi mõne üksiku asjaga toime tulemisega probleeme, rääkimata tervest nimekirjast.

ESITEKS, ALUSTA PRIORITEETIDE NIMEKIRJAST

Koosta endale nimekiri nendest asjadest, millega soovid tegeleda kas lähiajal või üleüldiselt hetke eluetapis. Pärast nimekirja koostamist, on aeg hakata seda sama nimekirja rahulikult lahkama. Sa pead olema suuteline ja võimeline iseendaga siinkohal täiesti ausaks jääma. Aususe praktika on omaette teadus, ja kuna see on mulle äärmiselt südamelähedane teema, siis sooviksin millalgi tulevikus ka selle teemalisi seminare korraldama hakata.

Näiteks minu, praeguses eluetapis olev nimekiri on järgnev. Olen püüdnud ennast kuulates ja iseendaga ausaks jäädes, panna need ka prioriteedi järjekorda. Sulgudesse olen kirjutanud miks ma midagi teen ja teha soovin. Sinu tööks on omaltpoolt ka nendele mõelda ja enda põhjused paberile kirja panna.

TEGEVUSED, MILLEGA SOOVIN ÜHEL HETKEL IGAPÄEVASELT PRAKTISEERIDA:

- Ärgata kell 05:00 varahommikul (Usun ja minu kogemus ütleb, et varajane ärkamine annab mulle võimaluse jõuda teistest elus kaugemale. Mitte, et ma inimestega salamisi võistleksin, vaid see loob mulle sisetunde, et terve maailm magab, aga mina juba tegutsen iseenda parema versiooni suunas)

- Juua päevas vähemalt 2L vett (Me koosneme inimestena 75-80% veest, kui mitte rohkem. Seega tervislikkuse alus number üks, on tarbida piisavas koguses vett iga päev)

- Kirjutada igapäevaselt päevikut (Päeviku kirjutamine on mind saatnud viimased 8 aastat. Tänaseks olen täis kirjutanud 3 päevikut, millesse olen matnud enda head ja positiivsed, kui ka negatiivsed ja rasked hetked. Päevik on minu jaoks nagu meditatsioon, mis laseb mul enda sisemist sitta paremini seedida ja läbi töötada, lisaks on see suurepärane tööriist unistuste püüdmiseks ja tänulikkuse loomiseks)

- Mediteerida 5-10 minutit päevas (Mõistan, et mediteerimine toob rahu ja selgust, sellepärast ma seda igapäevaselt ka praktiseerida soovin)

- Lugeda 10 lehekülge raamatut päevas (Mulle meeldib väga lugeda. Mulle meeldib, kui kodus on palju raamatuid, sest kui raamatust saada ainuüksi üks hea mõte, siis see oli seda väärt. Ma soovin, et mul oleks kodus väga palju raamatuid sest raamatud on minu nii-öelda impeerium ja pärand, mille ma kunagi endast oma järglastele maha jätan)

SUUREMAD EESMÄRGID, MILLEGA SOOVIN IGANÄDALASELT TEGELEDA:

- Veeta aega oma naise ja tütrega (Ma armastan oma naist ja väikest tütart üle kõige. Perekond on minu jaoks kõige tähtsam.

- Toituda ülitervislikult ja teadlikult (Mõistan ammu juba, kui oluline on toitumine. See on kõige olulisem üldse, kuid ometi eksivad inimesed siin kõige rohkem, kaasa arvatud mina ise ka!! Soovin ennast arendada detailsusteni välja, et saaksin pakkuda endale ja enda perele ning ka abivajajatele vajalikku informatsiooni)

- Õppida krüptovaluutaga kauplema (Krüptovaluuta maailm pakub mulle palju huvi ja kuna olen loomult laisk inimene, kes ei soovi ettevõtlust teha, ega ka terve elu palgatööl käia, siis investeerimine krüptovaluutaturul annaks mulle võimaluse tunda valikuvabadust igas elu valdkonnas)

- Edendada Ausad Mehed podcasti (See on teekond, mida ei osanud ei mina, ega ka Martin ette näha ning pole meil kummalgi aimu, mis sellest liikumisest välja veel kasvada võib. Soovin luua inimeste ellu ohtralt väärtust, tutvuda paljude uute inimestega, harida ja arendada eelkõige ennast ning teha midagi sellist, mis paneb südame ja hinge seesmiselt põlema)

- Kirjutada raamatut vähemalt 500 sõna päevas (See on mulle kõige südamelähedasem eesmärk üldse. Paraku segavad seda praegu palgatöö ja loomingulisuse puudumine. Samas, ma tean, et kui 500 sõna päevas kirjutada, siis ühe korraliku 100 000 sõnalise romaani saaksin valmis kirjutatud poole aastaga)

- Teha nädalas 4x trenni (Mõistan nüüdseks, et see ei ole minu elus prioriteet. Olen sellega võidelnud väga palju ja arvanud, et trenni tegemine lahendab minu alaväärsuskompleksi, mis on saanud alguse lapsepõlvest. Täna, püüan tegeleda sellega nii palju kui võimalik, et saavutada parem füüsiline väljanägemine ja hoida enda keha liikuvuses)

- Õppida autokooli jaoks (Tänu nooruses aset leidnud lollustele ja mõtlemattusele, olen autokoolis juba teist korda. Seekord lõplikult, sest nüüd ma tunnen, et olen valmis roolis olema ja tõesti soovin seda teha, varem oli see vanemate soovitus ning ühiskondlik pealesurumine, ala mehel peavad load olema. Praeguseks on jäänud vaid eksamid)

Mõtle enda nimekirjale ja prioriteetidele elus ja pane kirja kõik asjad, millesse sa soovid lähitulevikus enda energiat panustada. Pea meeles, et oluline pole praegu nimekirja pikkus, sest varem või hiljem sa mõistad, et päevi tuleks hakata planeerima mitte üks päev korraga, vaid hoopis pikema ja raames korraga. Liigun ka ise selles suunas, kus teatud asjad jäävad ikkagi igapäevaselt tegevuskavasse, aga on ka neid tegevusi ja ülesandeid, mida püüan nädala lõikes jaotada.

Liiga palju korraga ei ole võimalik teha ja see ei ole ka hea. Palju lihtsam on võtta ette paar tähtsamat tegevust ning kui need saavad tehtud, siis ülejäänud päev on lihtsalt vaba - chilli ja naudi! Seda toetab ka üks äärmiselt edukas mees nimega Andy Frisella, kelle valduses on tema loodud podcast MFCEO - Motherfucking CEO! Soovitan seda podcasti väga jälgida ja tähelepanelikult kuulata, see on deep ja seal on väga palju väärtust enda arendamiseks ja ka rahalise varanduse loomiseks.

Kui nimekiri on valmis, siis on aeg endaga aus olla ja küsida endalt iga nimekirjas oleva asja kohta "Miks ma seda teha soovin?".

Hästi lihtne, kuid äärmiselt oluline küsimus, mida iseendalt küsida. Kui sa sellele vastust anda ei oska, siis minu arvamus on, et sa selle kirjapandud asjaga ka tegelema ei peaks, vähemasti mitte praegu. Hästi oluline on mõista ja tunnetada kontakti enda tõelise mina ehk selle sügaval peidus oleva sisetundega. Meie igal tegevusel võiks olla eesmärk ning visioon. Ehk miks me midagi teeme ja kuhu me soovime sellega jõuda oleksid need küsimused, mis vajavad samuti vastamist.

Kui nendele küsimustele on viimaks ausalt ja põhjalikult vastatud, siis tuleks need tegevused ja ülesanded panna prioriteedi järjekorda täpselt nii nagu mina üleval enda omad panin. See annab sulle mõista, kui tähtis üks või teine asi sinu jaoks tegelikult on. Siinkohal kipub meie ego ja mõistus vahele segama, et me ei heidaks kõrvale midagi, mille tõttu oleme näiteks oma elus kannatanud või milles peitub mõni sügavam pettumuse ja negatiivsuse muster. Näiteks minu puhul, on see 4x trenni tegemine meelega asetatud pingereas tähtsuse järjekorras eelviimaseks, sest ma mõistan viimaks ometi, et see ei ole minu elus tegelikult prioriteediks. Kuigi minu ego sooviks seda toppida nimekirjas ettepoole, siis ma ise mõistan oma tõelise hääle ja südamega, et see oleks iseendale valetamine, sest see ei ole see, millele ma päriselt tähelepanu nii põhjalikult pöörata soovin.

Kui sa ei ole enda vastu ausust väga palju praktiseerinud, ega suuda teha vahet ego soovidel ja sinu tõelisel olemusel, siis tegutse nädal nii nagu tegutsenud oled, aga märgi endale iga päev kella ajaliselt kirja, millistele tegevustele ja asjadele sa sellel nädalal enda aega ja energiat panustasid ning kui kaua.

Selline lähenemine näitab sulle kindlasti nädala lõpus väga täpselt seda, millised on sinu prioriteedid ja mis ei ole. Nagu ka inglise keelne tsitaat ütleb: “Show me your calendar, and I will show you what your priorities are.”.

Ma valetaksin praegu sulle, kui ütleksin, et raamatu kirjutamine on minu prioriteet, sest hetkel peaaegu üldse ei tegele ma sellega. Seetõttu on ka see asetatud minu pingereas alles viiendaks, millele tähelepanu pöörata. Eelkõige on mul soov saada finantsiliselt vabaks või vabamaks ja siis saab hakata vaatama, kuidas ma muud tegevused enda ellu mahutan. Oluline on ka mõista seda, mida sinu jaoks finantsiline vabadus tähendab. Minu jaoks on see lihtne, sest ma tunnen ennast vabalt juba siis, kui ma saan iga kuu midagi kõrvale panna ning kui mul on käes teatud 4-5 kohale summa, mis tekitab minus selle kindluse, et kõik on hästi.

Raamatute kirjutamise prioriteedi olen visanud järjekorra lõppu sellepärast, et minu kogemus on näidanud, et mõlemad raamatud, nii "Ebaõnnestunud!", kui ka "Mõistmaks, kes ma olen" sündisid just siis, kui ma sain 100% raamatu kirjutamisele keskenduda.

TEISEKS, KÜSI ÕIGEID KÜSIMUSI

nikita-kachanovsky-494828-unsplash.jpg

Siinkohal võta appi kas mõni hea raamat, mõni hea podcast, mõni hea sõber või sõbranna, kes oskaks ja viitsiks kaasa mõelda ning sinu elu lahtikodeerimisega tegeleda. Minul on “vedanud” elukaaslasega, kes on suuteline samamoodi kaasa mõtlema nagu minagi, ja kellel on samuti siiras huvi ja tahe aidata teineteist, et saaksime liikuda igapäevaselt iseenda parema versiooni suunas.

Võta enda prioriteetide nimekiri ja küsi endalt järgnevad küsimused ning vasta nendele võimalikult ausalt.

1. Miks ma tahan seda teha? (sellele sa juba vastasid)

2. Mis takistab mind seda saavutamast?

3. Kas ma teen seda selleks, et saada teistelt kiidusõnu ja tähelepanu?

4. Kas ma püüan mõne tegevusega mõnda enda alaväärsuskompleksi või probleemi peita?

5. Kas ma teeksin seda ka siis, kui oleksin finantsiliselt kindlustatud?

6. Kuidas ma saaksin enda elu lihtsustada?

7. Millised tegevused voolavad ja millised nendest on need, mis toovad stressi ja ebavajalikku pinget?

8. Kas ma olen oma tegemistes piisavalt järjepidev?

Mul on siia tuua kaks head näidet sellest, kuidas iseendaga suhtlemine ja endalt pidevalt oluliste küsimuste küsimine on see, mis laseb meil teha õiged valikud ning enda südant tõeliselt kuulata.

Üks mõned kuud tagasi soovisin tungivalt ühe välismaise brändisaadikuks saada. See oli nagu kinnisidee minu jaoks, ning kui ma selle unistuse enda jaoks lõpuks oma sihikindluse ja järjepidevusega täide viisin, siis ma ei soovinud sellega absoluutselt tegeleda. See ei tekitanud minus sädet, ega ka vajalikku sisemist põlevat leeki, mis oleks lasknud mul endast maksimum anda, et neile hea koostööpartner olla. Naljakas eksole? Aga hea on see, et ma sellest läbi hammustasin, sest vastasel juhul oleks mul üks lisakohustus juures, millega ma tegelikult tegeleda ei soovi.

Teine sündmus leidis aset alles hiljuti, kui kandideerisin uuele töökohale. Sisimas oli kindel teadmine, et minu CV neile silma ka jääb ja nad minuga ühendust võtavad. Üsna pea potsatas postkasti kinnitusmail sellest, et nad soovivad minuga tööintervjuud teha. Pane tähele, minu sisetunne ütles mulle enne kandideerimist, et nad minu vastu ka huvi tunnevad ja nii ka läks. Täpselt sama juhtus siis, kui ma kandideerisin kunagi Austraaliast tulles Transferwise tööle. Vahetult pärast seda viimast kandideerimist, mõistsin, et see töökoha vahetus ei ole minu jaoks ikkagi lahendus ning ma otsustasin sinna töökohale edasipürgimise lõpetada. Enda vastu tuleb lõpuni aus olla, teistmoodi ei olegi võimalik. Nende ja veel teistegi sarnaste küsimuste küsimine aitab seda selgust luua.

KOLMANDAKS, OLE VALMIS PINGUTAMA SOOVITUD MUUTUSTE ELLUVIIMISEKS

Kui kõikidele eelnevatele küsimustele on ausad vastused olemas, siis oled sa juba väga suure töö ära teinud ja jõudnud sammukese lähemale enda tõelisele minale ja loodetavasti ka tõelistele soovidele. Palju õnne! Sa oled tubli! Ja ma tõesti mõtlen seda, kui ma seda kirjutan, sest ma tean täpselt, kui kaua võib aega võtta enda tühjaks kirjutamine ja endas selgusele jõudmine. Mõnikord ei piisagi ühest kirjutamise sessioonist.

Nüüd on aeg tegutsema asuda ja nagu sa juba ise minu päevikust välja võetud jutust lugesid, et minu meelest on oluline alustada mõne üksiku asjaga. Kindlasti aitab siin psühholoogiliselt kaasa, kui alustada ka lihtsamatest asjadest, sest võttes esmalt ette raskemaid asju, võib tekkida tunne, et ma ei saa endaga jälle hakkama. Seega alusta väikselt ja kui tunned ning näed, et oled kindlalt edasi liikumas, siis lisa endale kohustusi juurde. Võib-olla oled sina üks neist, kes toimib just pinge ja meeletu koormuse all efektiivselt. Ma ei tea seda, ma saan jagada vaid enda isiklikku kogemust.

Selge on see, et vahet ei ole, millise ülesande sa endale prioriteedi nimekirjast välja valida, saab sellel teekonnal olema raskemaid ja lihtsamaid soovimatuid takistusi. See on okei, sest takistused on osa elust. Oma viimases raamatus "The 5am Club" ütles Robin Sharma takistuste kohta järgnevalt:

"Takistused ei ole mitte midagi enamat, kui vaid proovikivid, et näidata sulle, kui tõsiselt ja kui väga sa tegelikult soovid neid auhindu, mida sinu ambitsioonikus otsib." ehk teisisõnu, takistused näitavad sulle, kas see on see, mida sa tõesti tegelikult soovid saavutada.

Kui vastus on jaatav, siis olen kindel, et sa pingutad. Kui vastus on eitav, siis tõenäoliselt leiad sa vabanduse ja põhjuse miks mõnest tegevusest loobuda. Siinkohal pööran sinu tähelepanu sellele, et oluline on mõista, kas sinus on järjepidevust ja südikust rasketel hetkedel enda distsiplineerimiseks. Kuid veelgi olulisem märgata seda, et need raskemad hetked võivad osutuda elukingituseks, kui suudad endaga üdini lõpuni ausaks jääda. Mina olen väga palju läbi ebaõnnestumiste mõistnud, mis on minu jaoks ja mida ma kindlasti jahtima ei peaks.

Enda peas olevate mõtete paberile kirjapanek on äärmiselt teraapiline ja hea kogemus, kui olla suuteline selle protsessi jooksul endaga üdini ausaks jääma. Ma ei tea, mitu korda ma olen enda elus oma päevikutesse selliseid teraapilisi mõttevalangu sessioone maha pidanud, kuid ma tean üht, igakord on see mind meeletult palju aidanud. Need veedetud tunnid on aidanud mul ennast paremini mõista ning hoomata seda, kuhu ja millise visiooniga ma liikuda soovin.

Loodan, et leidsid siit enda jaoks midagi kasulikku ja loodan, et sa annad endale võimaluse kui sul mõni probleem või segadus sisimas üles peaks kerkima. Haara päevik ja püüa filosofeerivalt ning ennast analüüsivalt oma mõtetes selgusele jõuda.

Head, ole alati sina ise!
Chris